Tervisekaotus

MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv — pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast. Kasutatud kordajate leidmisel 1000 elaniku kohta.

Haiguskaotus — haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastad (inglise keeles Years of Lived with Disability (YLD))

Haigusrühm (RHK-10 järgi) — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni (RHK-10) järgi esitatud diagnoosirühmad haigestumisel või surmapõhjus.

Maakond (tervisekaotuse andmetes) — isiku elukoha maakond. Klassifitseeritakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel vastaval aastal (vt klassifikaatorid). Andmed kajastatud EHAK 2017vers2 (kehtis kuni oktoober 2017) ehk enne haldusreformi kehtinud haldusjaotuse alusel.

RHK-10 — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnes väljaanne.

Suremuskaotus — enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad (inglise keeles Years of Life Lost (YLL)).

Tervisekaotus — suremus- ja haiguskaotuse summa. Väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena (inglise keeles Disability Adjusted Life Years (DALY)). Kasutusel on olnud ka mõiste „haiguskoormus“.

Vanus — 2013: vanus viimasel sünnipäeval; 2015: 1. juuli 2015 seisuga; 2017: vanus visiidi alguses.

METOODIKA

Tervisekaotuse arvutamisel kasutatakse Eesti Haigekassa raviarvete haigestumuse (esmane või korduv diagnoos ühekordselt) ja surma põhjuste registri suremuse statistikat. Arvesse võetakse haiguse kestust, raskusastet ja inimese vanust surma hetkel. Metoodika lähtub Maailma Terviseorganisatsiooni Global Burden of Diseases (GBD) metodoloogiast (kättesaadav Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel), mis on kohandatud Eesti oludele (vt T. Lai, J. Habicht ja R.-A. Kiiveti 2009. a artiklit "Measuring burden of disease in Estonia to support public health policy".

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks.

Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Tervisekaotus, haiguskaotus ja suremuskaotus esitatakse nii absoluutarvuna eluaastates kui suhtarvuna 1000 elaniku kohta.

Tervisekaotuse põhjused on esitatud GBD meotodoloogia valitud haigusrühmiti rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande (RHK-10) alusel.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Andmed kajastatud EHAK 2017vers2 (kehtis kuni oktoober 2017) ehk enne haldusreformi kehtinud haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ning haigestumusandmete esitamisel diagnooside ja suremusandmete esitamisel surmapõhjuste järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda http://rhk.sm.ee/ ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

VÄLJAANDED

Karelson, K. (2016). Rahvastiku tervisekaotus maakondades. Eesti piirkondlik areng. 2016. Regional Development in Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 117-127. .pdf

Karelson, K. (2016). Eesti rahvastiku tervisekaotus 2013. aastal. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. .pdf

VIITED

Washingtoni Ülikooli IHME instituudi interaktiivne andmekogu tervisekaotuse teemal maailma riikide kohta

OECD arvutatud ja avaldatud suremuskaotuse statistika riikide, soo ja surmapõhjuse järgi OECD andmebaasis, kus andmete leidmiseks edasi valida 'Potential years of life lost'

KONTAKTISIK

Jane Idavain

Tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3814

E-post: Jane.Idavain[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 29.10.2018