Tuberkuloos

MÕISTED

Aktiivne tuberkuloos — tuberkuloosi juht, kui raviarst on diagnoosinud tuberkuloosi mistahes vormi ja alustanud ravijuhendi kohast ravikuuri või on diagnoositud tuberkuloosi vorm, mis vajab ravi, kuid ravi mingil põhjusel ei alustatud.

Batsillaarne tuberkuloos (bacillary tuberculosis) — mikroskoopilisel uuringul (ehk äigepreparaadis ehk bakterioskoopilisel uuringul) positiivse vastusega ja külvimeetodil tehtud positiivse vastusega tuberkuloosijuhud kokku.

Bakterioloogiliselt tõestatud tuberkuloosi juht — tuberkuloosijuht, mille puhul bioloogilise materjali külvi meetodi uuringul saadud vastus on positiivne.

Esmasjuht — tuberkuloos on isikul diagnoositud esmakordselt elus ja haige ei ole varem tuberkuloosivastaseid ravimeid tarvitanud või on tarvitanud alla ühe kuu.

(Esmas)haigestumus — protsess, mis näitab haiguse tekkimise kiirust rahvastikus. Seda mõõdetakse: absoluutarvuga — uute haigusjuhtude ehk haiguse esmasjuhtude arv aastas.

(Esmas)haigestumuskordaja — väljendab uute haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu suhtes mingil ajavahemikul. Tavaliselt arvutatakse 100 000 elaniku kohta aastas.

Jälgimiselt kadunud (endine mõiste: ravikatkestus) — ravijuht, mille korral inimene on tuberkuloosiravi kuuri omavoliliselt katkestanud enam kui kaheks kuuks või pole tuberkuloosiravi alustatudki, kuna patsient on jälgimiselt kadunud või tuberkuloosiravil olev patsient on Eestist lahkunud ja tema kohta edasised andmed puuduvad.

Kopsutuberkuloos — tuberkuloosi vorm, mille puhul on haaratud kopsuparenhüüm ja/või kõri, trahhea ja bronhid. Tuberkuloosijuhud, mille puhul haiguse paige on nii kopsus kui ka väljaspool kopsu, loetakse kopsutuberkuloosi juhtude hulka.

Kopsuväline tuberkuloos — tuberkuloosi vorm, mille puhul on haaratud muud elundid peale kopsuparnhüümi jm eelpool loetletud vormide, sh ka pleuriit ja rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos.

Korduvravijuht — tuberkuloosi ravi on uuesti alustatud inimesel, kelle eelnev ravi on olnud tulemusteta (ehk mitteefektiivne) ravi või ravi taasalustamine pärast ravikatkestust, st patsient oli jälgimiselt kadunud üle kahe kuu.

MDR ehk multiravimresistentne tuberkuloos — haigustekitaja on samaaegselt resistentne kahe tuberkuloosi põhiravimi – isoniasiidi ja rifampitsiini – suhtes.

Mitteefektiivne ravi — ravijuht, mille korral peale 5 kuu möödumist ravi algusest on haige jätkuvalt bakterieritaja või on ravi ajal uuesti muutunud bakterieritajaks; kui tundliku tuberkuloositekitajaga haigusvormi ravimisel ravimresistentsus süveneb või tekitaja muutus ravimresistentseks tuberkuloosiravi ajal. Tulemuseta raviks multiresistentse tekitajaga haigel loetakse ravi, kui intensiivravi lõpus on külvi vastused positiivsed või kui üks viimasest kolmest külvist, mis on võetud ravi lõppedes, on olnud positiivne. Mitteefektiivse ravi hulka loetakse ka juhud, kui raviarst või arstide konsiilium otsustab enne ravikuuri lõppu tuberkuloosi ravi mitte jätkata kaasnevate haiguste, haigel esinevate raskete kõrvaltoimete esinemise tõttu või muudel põhjustel.

Retsidiivjuht — aktiivse tuberkuloosi juht, kus tuberkuloos diagnoositakse inimesel, kes on varem tuberkuloosi põdenud, saanud tuberkuloosi ravi ja paranenud.

RHK-10 — rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, kümnes väjaanne.

Surm tuberkuloosi tõttu — patsient on ravi ajal surnud ning surma põhjuseks on märgitud tuberkuloos.

Surm muul põhjusel — patsient on ravi ajal surnud muul põhjusel.

Tuberkuloos — on õhu teel piisknakkusena inimeselt inimesele leviv nakkushaigus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 90% tuberkuloosi haigusjuhtudest Eestis avaldub kopsutuberkuloosina. Tuberkuloosi tekitaja on bakter nimega Mycobacterium tuberculosis.

Vanuserühm — patsiendi vanus täisaastates tuberkuloosi diagnoosimise kuupäeval.

XDR tuberkuloos (Extensively drug-resistant TB) — eriti resistentne tuberkuloos, mille korral haigustekitaja on resistentne nii isoniasiidi, rifampitsiini, kui teise rea tuberkuloosiravimitest ofloksatsiini ja ühe aminoglükosiidi suhtes.

METOODIKA

Tuberkuloosiregistrit peetakse tuberkuloosijuhtude registreerimiseks, tuberkuloosi ennetamiseks, tuberkuloosihaigestumuse, tuberkuloosi levimuse ja tuberkuloosihaigete elumuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste ja tuberkuloositõrje korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks (vt lähemalt Tervise- ja tööministri kehtestatud tuberkuloosiregistri põhimäärust (Riigi Teatajas)).

Registrisse on andmete esitajad kõik tuberkuloosijuhtumeid nii elupuhuselt kui pärast surma diagnoosivad ja tuberkuloosihaigetele ravi osutavad tervishoiuteenuse osutajad ning riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikud eksperdid.

NB! Ühe patsiendi kohta võetakse aastastatistikas arvesse 1 ravijuht.

KLASSIFIKAATORID

Andmete esitamisel on kasutatud Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendat väljaannet (RHK-10).

RHK-10 lisainfo: WHO veebilehelt (inglise keeles) või otselink https://icd.who.int/browse10/2016/en (inglise keeles). Klassifikaatoriga saab samuti ka eesti keeles tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Andmed kuni 2017 kajastatud enne haldusreformi (2017 oktoober) kehtinud haldusjaotuse alusel. 2018. aasta andmete aluseks on haldusreformijärgne haldusjaotus. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna, Kohtla-Järve, Narva, Pärnu ning Tartu linna andmed. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

VÄLJAANDED

TUBIDU projekt. (2014). Poliitikasoovitused. Projekt TUBIDU: Rahvatervise süsteemi ja kodanikuühiskonna võimestamine võitlemaks tuberkuloosi epideemiaga haavatavate rühmade hulgas.

Viiklepp, P. (2014). Tuberkuloosihaigestumus Eestis 2012–2013. Tervise Arengu Instituut.

Viiklepp, P. (2012). Tuberkuloosihaigestumus Eestis 2010–2011. Tervise Arengu Instituut.

Viiklepp, P. (2010). Tuberkuloosihaigestumus Eestis 2008–2009. Tervise Arengu Instituut.

VIITED

WHO veebileht tuberkuloosi andmete kohta

KONTAKT

Piret Viiklepp

Tuberkuloosiregister

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3917

E-post: piret.viiklepp@tai.ee

 

Uuendatud: 16.05.2019