Psüühika- ja käitumishäired

MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv — pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast. Kasutatakse kordajate arvutamisel.

(Ambulatoorselt) konsulteeritud isik — ambulatoorselt ravitud või konsulteeritud isik. Konsulteeritud isikute koguarvus sisalduvad nii haiguse esmasjuhuga kui ka korduvravi saanud patsiendid.

Diagnoos (RHK-10 järgi) — rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni (RHK-10) järgi esitatud diagnoos. Psüühika- ja käitumishäired on koondatud RHK-10 järgi peatükk F00–F99 alla.

(Esmas)haigestumuskordaja — väljendab uute haigusjuhtude arvu rahvaarvu suhtes mingil ajavahemikul. Tavaliselt arvutatakse 100 000 elaniku kohta aastas, kasutatakse ka soo- ja vanuskordajaid.

Haiglast väljakirjutatu — kalendriaasta jooksul väljakirjutatud patsientide arv, ei sisalda surnuid, terveks osutunuid ega teise haiglasse üleviiduid.

Hospitaliseeritu — statsionaarsele ravile võetud patsient, tavaliselt vähemalt üheks ööpäevaks.

Keskmine ravikestus — keskmine voodipäevade arv ühe haigla statsionaarist väljakirjutatud patsiendi kohta aastas haiglaravi põhjuse järgi. Esitatakse päevades.

Psühhiaatriline haigusjuht — patsiendil diagnoositud psüühika- või käitumishäire.

Psühhoaktiivne aine — psühhoaktiivsete ainete all mõeldakse aineid, mis mõjuvad psüühilistele funktsioonidele ja võivad põhjustada sõltuvuse ainest: alkohol, opiaadid (nt heroiin, morfiin), kokaiin ja teised stimulaatorid, hallutsinogeenid, nikotiin ja lenduvad lahused.

RHK-10 — rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnes väljaanne.

Tervishoiuteenused on osutamise viisi järgi jaotatud kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

Uus haigusjuht ehk haiguse esmasjuht ehk esmashaigusjuht — esmakordselt patsiendi elus kinnitatud lõplik diagnoos.

Voodipäev — statsionaarse ravi korral ööpäev, mille jooksul hospitaliseeritud patsient viibis haiglaravil. Hospitaliseerimise ja haiglast lahkumise päev loetakse üheks.

METOODIKA

Psüühika- ja käitumishäirete statistika kogumise ja tootmise eesmärgiks on hinnata psüühika- ja käitumishäirete esinemist rahvastikus.

Psüühika- ja käitumishäirete statistikat kogutakse aruandega „Psüühika- ja käitumishäired“. Aruannet esitavad kõik psühhiaatriateenuse osutamise tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad, kus töötavad psühhiaatrid.

Andmeid kogutakse vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele (TTKS) ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

Aruandes kajastatakse psühhiaatri poolt diagnoositud haigusjuhte, seega perearstide jt erialaarstide poolt diagnoositud haigusjuhte andmeid ei sisalda. Psühhiaatrite poolt diagnoositud psüühika- ja käitumishäired esitatakse agregeeritult haigusrühmade ja haiguste kaupa. Eristatakse ambulatoorset, statsionaarset ja päevaravi saanud patsientide andmeid.

Psüühika- ja käitumishäirete statistikat kogutakse koondaruandena ühe kalendriaasta kohta. Andmed avaldatakse absoluut- ja suhtarvudena (kordaja 100 000 elaniku kohta aastakeskmiste elanike arvu kasutades).

KLASSIFIKAATORID

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

VIITED

Nestor, R. (2017). Psüühika- ja käitumishäirete statistika kvaliteediraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Kvaliteediraport kättesaadav pdf-failina siit

KONTAKT

Reet Nestor

Tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3819

E-post: Reet.Nestor[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 10.01.2018