Narkomaaniaravi

MÕISTED

Maakond – patsiendi alaline elukoht.

METOODIKA

Riiklik register Narkomaaniaravi Andmekogu alustas oma tööd raviteatiste kogumisega 2008. aasta 1. jaanuaril. Alus sellele andmekogule pandi juba 2005. aastal, kui riigikogus võeti vastu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduse muutmise seadus. Nimetatud seaduse § 11 paneb aluse riiklikule registrile, sätestab tema eesmärgi, andmete esitajate ringi ning kirjeldab, millisel kujul andmekogu peetakse. Andmekogu täpsem kirjeldus, andmekoosseis ja andmete kogumise kord pandi paika 2006. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud Narkomaaniaravi andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärusega.

Seaduses on kirjas, et narkomaaniaravi andmekogu asutamise ja pidamise eesmärgiks on narkomaaniaravile pöördunud isikute andmete töötlemine, mis on vajalik narkomaania esinemise analüüsimiseks ja sellealaste tervishoiuteenuste korraldamiseks, narkomaania preventsioonimeetmete kavandamiseks ja nende tõhususe hindamiseks ning narkomaaniaravi statistika korraldamiseks.

Andmeid kogutakse kahe erineva teatisega – ravi alustamise teatisega, mis sisaldab põhjalikemaid andmeid ravilepöörduja kohta, ja ravi lõpetamise teatisega, mis kajastab ravi lõpetamise põhjust.

Kõigi nende ülesannete täitmiseks kogutakse ravile pöördunute kohta järgmisi andmeid:

  1. sotsiaal-demograafilisi andmeid, nagu sugu, sünniaeg (kuu täpsusega), vanus, rahvus, kodakondsus, elamisviis, kooselu uimastikasutajaga, eluaseme tüüp, elukoht, tegevusala, kõrgeim lõpetatud haridustase;
  2. raviandmeid, nagu diagnoos RHK-10 järgi (andmekogusse kogutakse andmed isikute kohta, kellele raviarst on pannud põhidiagnoosikoodiks F11–F16, F18–F19 koodi), kaasuv psühhiaatriline diagnoos, ravile pöördumise kuupäev, kavandatav ravi kestus, määratud ravi, määratud ravimid, ravi liik, ravile pöördumise soovitaja, varem saadud narkomaaniaravi, vanus esimest korda narkomaaniaravile pöördumisel;
  3. andmed sõltuvusainete tarvitamise kohta, nagu põhiuimasti nimetus, selle tarvitamise viis ja sagedus, vanus põhiuimasti esmakordsel tarbimisel, teisese uimasti nimetus, teisese uimasti tarbimise viis ja sagedus;
  4. andmed ravialuse riskiva tervisekäitumise kohta, nagu andmed sõltuvusaine süstimise fakti ja sageduse kohta, vanus uimasti esmakordsel süstimisel, ühissüstla kasutamine, ühise süstlanõela kasutamine;
  5. ravi osutanud asutuse ja raviarsti andmeid;
  6. ravi lõpetamise põhjus (ravi lõpetamise teatis).

Narkomaaniaravi andmekogu on anonüümne riiklik andmekogu. Andmekogusse ei koguta isikut üheselt identifitseerida võimaldavaid andmeid, nagu ravialuse nimi, isikukood, täpne sünniaeg või täpne kodune aadress. Kuna andmekogu ei sisalda isikut üheselt tuvastavaid andmeid, kajastab narkomaaniaravi andmekogu narkomaaniaravi ravijuhte, mitte isikuid.

Andmeid peavad Narkomaaniaravi andmekogusse esitama kõik Eestis psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse pakkujad, kui nende poole pöördub patsient sõltuvusprobleemiga (välja arvatud alkoholi- ja tubakasõltuvus) ja sooviga sellest vabaneda. Selleks täidab raviarst narkomaaniaravi andmekogu jaoks loodud programmis (NARIS) elektroonse ravi alustamise teatise. Ravi lõpetamise teatise saadab raviarst patsiendi kohta, kui patsiendile oli määratud üle 3 kuu pikkune ravi ja see ravijuht lõppes tervenemisega või katkestati mingitel muudel põhjustel.

Perioodil 01.01.2008–31.12.2013 saadeti Narkomaaniaravi andmekogusse 5597 raviteatist, neist 3492 ravi alustamise ja 2105 ravi lõpetamise teatist. Läbi aastate, enamik (ligi 80%) ravile pöördunutest on meessoost, 2/3 ravile pöördujatest on ravil korduvalt. Aastate lõikes on muutunud mõnevõrra ravile pöördunute vanuseline koosseis, kui 2008 oli see 27,0, siis 2013. aastaks oli keskmine vanus tõusnud 31,3 eluaastani. Põhiline ravile pöördujate poolt kuritarvitatud sõltuvusaine on ülekaalukalt fentanüül (üle 75% ravialustest on nimetanud fentanüüli peamiseks tarvitatavaks sõltuvusaineks). Kolmandik narkomaaniaravi andmekogusse kantud ravijuhtudest lõpetatakse patsiendi ravile mitteilmumise tõttu.

Viimaste aastate narkomaaniaravi andmekogu andmetesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, sest andmekogu vananenud IT-lahenduse tõttu on registri töös toimunud lühemaid ja pikemaid katkestusi, mis on vähendanud andmeesitajate hulka ja seeläbi teatiste arvu. Lisaks pole isikustamata andmed piisavalt kõrge kvaliteediga ja kasuteguriga, et motiveerida andmeid esitama. Seetõttu on andmekogusse jõudnud teatisi aasta-aastalt vähem. Lähematel aastatel on plaanis narkomaaniaravi andmekogu isikustada ning andmekogu IT-lahendus uuendada, mis eeldatavalt tõstab nii andmekvaliteeti, kui taas andmeesitajate huvi andmete registrisse saatmise vastu.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Andmed kajastatud EHAK 2017vers2 (kehtis kuni oktoober 2017) ehk enne haldusreformi kehtinud haldusjaotuse alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja andmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse klassifikaatorite loendis.

VÄLJAANDED

Vals, K. (2016). Narkomaaniaravi andmekogu 2014. ja 2015. aasta aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut Aruanne kättesaadav pdf-failina siit

Vt varasemaid aruandeid Tervise Arengu Instituudi veebilehelt

KONTAKT

Vahur Hollo

Narkomaaniaravi andmekogu juht

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3996

E-post: Vahur.Hollo[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 7.11.2018