Tervishoiutöötajad

MÕISTED

Amet — kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametite liigitamiseks kasutatakse tervishoiusüsteemi ametite klassifikaatorit (vt klassifikaatorid).

Abiõde (üliõpilane) — koolis õe kutset omandav üliõpilane, kes praktiseerib tervishoiuteenuse osutaja juures.

Abiämmaemand (üliõpilane) — koolis ämmaemanda kutset omandav üliõpilane, kes praktiseerib tervishoiuteenuse osutaja juures.

Abiradioloogiatehnik (üliõpilane) — koolis abiradioloogiatehniku kutset omandav üliõpilane, kes praktiseerib tervishoiuteenuse osutaja juures.

Ametiala — ehk ametirühm, mille moodustavad sarnased ametid. Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks.

Arst-resident — residentuuris erialaõpet jätkav arst.

Eriala — haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, viimasena omandatud kutse või eriala. Tervishoiusüsteemi meditsiiniliste erialade liigitamisel on kasutatud eriarstiabi erialade loetelu ja õendusabi erialade loetelu (vt klassifikaatorid).

Haigla liik — pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla (vt klassifikaatorid).

Hambaarst-resident — residentuuris erialaõpet jätkav hambaarst.

Hambaarsti eriala praktikant (üliõpilane) — koolis hambaarsti kutset omandav üliõpilane.

Juhid — arst-juhid, õendusjuhid ja teised administratiivsed meditsiinivaldkonna juhid.

Kutse — tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis on omandatud õppides ja/või töötades ning mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

Kutseala — koondab kutseid, mida ühendavad samalaadsed tööeesmärgid ja -ülesanded.

Maakond — tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoht. Jaotatakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid).

Muud abiõed — erialade lõikes isikute arvestuse korral asutuses töötavad meditsiinilise eriharidusega abispetsialistid, kelle eriala tabeli loetelus puudub. Ametite lõikes isikute arvestuse korral kõik abispetsialistina töötavad isikud, kelle ametinimetus tabeli loetelus puudub. Täidetud ametikohtade arvestuse korral kõikide nende abispetsialistide poolt täidetud ametikohad, kelle ametinimetus tabeli loetelus puudub.

Muud tervisetöötajad — sisaldab laborante, meditsiinistatistikuid, hooldusõdesid (põetajad), kiirabitehnikuid, hambatehnikuid, dentiste, radioloogiatehnikuid, optometriste, muid abiõdesid ja teisi asutuses töötavaid kõrgharidusega spetsialiste (vt mõistet „teised kõrgharidusega spetsialistid“)

Muud töötajad — mittemeditsiiniline personal tervishoiuasutustes. Siia hulka kuuluvad näiteks raamatupidajad, klienditeenindajad, statistikud jne ehk töötajad, kes ei oma meditsiinilist eriharidust ega tööta meditsiinilisel ametil.

Muud õendustöötajad — erialade lõikes isikute arvestuse korral kõikide meditsiinilise erihariduse omandanud ja meditsiinilisel ametialal töötavate õendustöötajate arv, kelle eriala tabeli loetelus puudub. Ametite lõikes isikute arvestuse korral kõik õendustöötajana töötavad isikud, kelle ametinimetus tabeli loetelus puudub. Täidetud ametikohtade arvestuse korral kõikide nende õendustöötajate poolt täidetud ametikohad, kelle ametinimetus tabeli loetelus puudub.

Omaniku liik — näitab asutuse kuulumist kas avalikule sektorile (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus asutuses on 50% või suurem) või erasektorile (Eesti eraõigusliku isiku ja/või välismaa eraõigusliku isiku kapitaliosalus asutuses on 50% või suurem) (vt klassifikaatorid).

Tegelikult täidetud ametikoht — tegelikult töötatud töötunnid taandatuna täistööajale. Tegelikult täidetud ametikohtade arv on leitud tegelikult töötatud töötundide jagamisel täistööaja ehk nt 2013. aasta novembrikuus 168 töötunniga.

Teised kõrgharidusega spetsialistid — vastava erialase haridusega isikute arvestuse korral asutuse kõikide meditsiinilise erihariduse omandanud ja meditsiinilisel ametil töötavate kõrgharidusega isikute arv, kelle eriala tabeli loetelus puudub. Ametijärgsete isikute arvestuse korral asutuse kõikide meditsiinilist eriharidust omavate kuid mittemeditsiinilistel ametitel töötavate kõrgharidusega spetsialistide arv, kelle ametinimetus tabeli loetelus puudub. Erandiks on asutuse juhid, kus kajastatakse kõik juhtkonda kuuluvad isikud. Täidetud ametikohtade arvestuse korral asutuse kõikide meditsiinilist eriharidust omavate kuid mittemeditsiinilistel ametitel töötavate kõrgharidusega spetsialistide poolt täidetud ametikohtade arv, kelle ametinimetus tabeli loetelus puudub (erandiks on asutuse juhid, kus märgitakse kõigi juhtkonda kuuluvate isikute poolt täidetud ametikohtade arv).

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus — juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba, välja arvatud nimistuga töötaval perearstiabiasutusel.

Tervishoiuteenuse osutaja liik — osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt: haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, hambaraviasutus, kiirabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, õendusabiasutus ja muu asutus (vt klassifikaatorid).

Tervishoiutöötaja — tervishoiuteenust osutavad eriharidusega töötajad (arstid, hambaarstid, õendustöötajad ja muud tervisevaldkonna spetsialistid ning abispetsialistid).

Täidetud ametikoht — üks täidetud ametikoht võrdub 40 töötunniga nädalas.

Täidetud ametikoht lepingulise koormuse järgi — töö-, töövõtu-, käsunduslepingu või mõne muu lepingu raames ettenähtud koormus ehk teisisõnu tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud tööaeg täistööaja suhtes.

Õendustöötaja — tervishoiutöötaja, kes on läbinud õendusala baaskursuse (vähemalt kolm aastat), s.o õde ja ämmaemand.

Ületunnid – üle tööandja ja töötaja vahel kokkulepitud tööajanormi töötatud tunnid.

METOODIKA

Tervishoiutöötajate statistika kogumise eesmärgiks on anda ülevaade tervishoiutöötajate arvust ning nende poolt täidetud ametikohtadest Eesti tervishoiusüsteemis. Andmeid kogutakse kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

Andmete avaldatakse absoluut- ja suhtarvudena (kordaja 100 000 elaniku kohta). Tervishoiutöötajad 100 000 elaniku kohta on arvutatud kasutades aruandeaastale järgneva aasta 1. jaanuari rahvaarvu. Andmekogumise metoodikast tulenevalt võivad esineda ka erinevused perioodi 1998–2012 ja alates 2013. aasta tervishoiutöötajate statistika vahel.

Alates 2013. aastast

Alates 2013. aastat on tervishoiutöötajate andmete kogumise metoodika muutunud. Andmed kogutakse aruandega „Tervishoiutöötajad“ novembrikuu kohta ning esitatakse Tervise Arengu Instituudile (TAI) aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Lisaks peavad verekeskused esitama eraldi ametikohtade andmed aruandega „Verekeskus“.

Alates 2013. aastast mittemeditsiiniliste töötajate kohta andmeid ei koguta.

Alates 2013. aastast loetakse erinevate tervishoiutöötajate jaotuste raames kokku kõiki isikuid ja nende poolt täidetud ametikohti.

Tervishoiutöötajate arvu tervishoiuteenuse osutaja (TTO) liikide järgi vaadates tuleb meeles pidada, et erinevat liiki tervishoiuasutustes töötanud tervishoiutöötajad on arvestatud igas erinevat liiki TTO-s, kus nad töötasid. Näiteks, kui arst töötas nii haiglas kui ka eriarstiabiasutuses, on ta arstina arvestatud mõlemas asutuses, kuid asutuste summaarses arvus vaid ühekordselt. Sellest tulenevalt ei näita tervishoiutöötajate arv TTO-de liikide järgi kokku liidetuna tervishoiutöötajate üldarvu kokku, vaid selleks on eraldi koondsumma "Tervishoiutöötajad kokku".

Mitmel erineval ametialal ja ametil töötavad tervishoiutöötajad on arvestatud igal ametialal ja ametil, kus nad töötasid. Näiteks, kui tervishoiutöötaja töötas arstina kahel erineval ametil ja õena ühel ametil, on ta isikuna arvestatud mõlemal arsti ametil ja lisaks veel õena. Sellest tulenevalt ei näita ka erinevate ametialade või ametite järgi töötajate arv kokku liidetuna tervishoiutöötajate üldarvu kokku.

Tervishoiutöötajate statistikas kasutati täiendavalt Ravimiameti andmeid jaemüügi apteekides töötavate apteekrite kohta. Kiirabiteenuse osutajate juures töötavate tervishoiutöötajate ja nende poolt täidetud ametikohtade andmed kogus Terviseamet.

Perioodil 1998–2012

Andmed koguti aruandeaasta 31. detsembri seisuga ning esitati TAI-le aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.

Tervishoiutöötajate statistika avaldamisel kasutati kolme näitajat: tervishoiutöötajad vastavalt omandatud eriharidusele; tervishoiutöötajad vastavalt ametialale ja tervishoiutöötajate poolt täidetud ametikohtade arv.

Kuni 2012. aastani koguti tervishoiutöötajate eriala kohta, kes omasid meditsiinilist eriharidust, andmeid aruandega „Tervishoiupersonal“. Kõikide tervishoiutöötajate andmed kajastati andmestikus isiku viimase või peamise omandatud meditsiinilise erihariduse järgi. Aruande „Tervishoiupersonal“ esitasid kõik tervishoiuteenuse osutajad. Spetsialistid, kellel erialane kutsetunnistus puudus või kes olid meditsiinilise erihariduse omandanud, kuid meditsiinilist tööd ei teinud, ei ole antud andmestikus kajastatud.

Täidetud ametikohtade ja tervishoiutöötajana töötavate isikute arvu andmeid koguti aruandega „Tervishoiuasutus“, mille pidid esitama kõik statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud, v.a. iseseisvad kiirabiasutused, verekeskused, hambaravi- ja hambaproteesiasutused, kelle andmeid koguti teiste aruannetega. Hambaravi- ja hambaproteesiasutused esitasid tervishoiutöötajate arvu ja nende poolt täidetud ametikohtade andmed aruandega „Hambaarsti aruanne“ ja verekeskused aruandega „Verekeskus“.

Lisaks esitasid kiirabiteenuse osutajad tervishoiutöötajate arvu ja nende poolt täidetud ametikohtade andmed aruandega „Kiirabi töö“ Terviseameti kiirabi büroole, kes omakorda edastas agregeeritud andmed TAI tervisestatistika osakonnale. Andmed koguti aruandeaasta neljanda kvartali seisuga ning esitati TAI-le aruandeaastale järgneva aasta aprillis.

Tervishoiutöötajate ja nende poolt täidetud ametikohtade arv mingil kindlal ametil peegeldab kuni 2012. aastani (k.a) kõiki tervishoiuasutustes põhikohaga töötavaid isikuid ja tervishoiutöötajate poolt täidetud ametikohti. Alates 2012. aastast lisandusid andmestikku abiarstide, abiõdede, abiämmaemandate, abiradioloogiatehnikute arvu ja täidetud ametikohtade andmed.

Tervishoiutöötajate statistikas kasutati täiendavalt Ravimiameti andmeid jaemüügi apteekides töötavate apteekrite, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmeid patoloogide ja Sotsiaalministeeriumi andmeid hoolekandeasutustes töötavate arstide ja õdede kohta.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“.

Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

Omanike liigitus

Klassifikaatorit kasutatakse tervishoiuteenuse osutajate liigitamisel riigi- või erasektori omandusse. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Tervishoiusüsteemi ametite klassifikaator

Tervishoiutöötajate laiendatud klassifikaatorit ISCO-08 kasutatakse tervishoiusüsteemi ametite liigitamiseks. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi veebilehel.

Eriarstiabi erialade loetelu

Arsti ja hambaarsti erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.

Õendusabi erialade loetelu

Õendusabi erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus „Õendusabi erialade loetelu“.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt:

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

VÄLJAANDED

Tomson, K. (2018). Eesti tervishoiutöötajad 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania (2018). Health in the Baltic Countries 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania (2017). Health in the Baltic Countries 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

Eigo, N., Liivlaid, H. (2017). Arstid Eestis. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Anderson, E. (2016). Õdede iseseisvad ambulatoorsed visiidid 2005–2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Anderson, E. (2016). Arsti ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid 2004–2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Eigo, N., Liivlaid, H. (2016). Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania (2016). Health in the Baltic Countries. 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

Kivisild, G. (2014). Tervishoiutöötajad 2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Kivisild, G. (2013). Tervishoiutöötajate arvestuse metoodika 2008–2012. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

Kivisild, G, Eigo, N. (2012). Tervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

KONTAKT

Katrin Tomson

Tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3820

E-post: Katrin.Tomson[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 17.06.2019