Haiglavõrgu arengukava haiglad

MÕISTED

(Aasta)keskmine ravivoodite arv – perioodi keskmine ravivoodite arv, mis on olnud avatud, st valmis patsiendi vastuvõtmiseks.

Ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi – mittestatsionaarne tervishoiuteenus, mille korral patsiendi visiit tervishoiuasutusse on piiratud mõne tunniga ja ei ole vajalik ööpäevaringne viibimine haiglas.

Amet – kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametite liigitamiseks kasutatakse tervishoiusüsteemi ametite klassifikaatorit (vt klassifikaatorid).

Ametiala – ehk ametirühm, mille moodustavad sarnased ametid. Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks.

Ambulatoorne vastuvõtt – tervishoiuteenust vajava isiku pöördumine arsti või õe poole vastuvõtu ajal arsti/õe tööruumides.

Ambulatoorne visiit (v.a telefonikonsultatsioon) – üldnimetus arsti või õe ambulatoorse vastuvõtu ja koduvisiidi kohta (ei sisalda telefonikonsultatsioone).

Erakorraline meditsiin – tervishoiuteenus erakorraliste terviseseisundite (ägedad haigused, vigastused, mürgistused jne) esmaseks diagnoosimiseks ja raviks, et vältida patsientide surma või töövõimetust. Erakorralist tervishoiuteenust osutab haiglaväliselt kiirabi ja haiglas erakorralise meditsiini osakond.

Erakorralise meditsiini osakond (EMO) – nõuetele vastava aparatuuri ja sisustusega haigla osakond, kus osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid. Vt vrd: vastuvõtuosakond/tuba.

Eriala – haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, viimasena omandatud kutse või eriala. Tervishoiusüsteemi meditsiiniliste erialade liigitamisel on kasutatud eriarstiabi erialade loetelu ja õendusabi erialade loetelu (vt klassifikaatorid).

Haiglavõrgu arengukava haigla – on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 105 (02.04.2003). Haiglavõrgu arengukava haiglate hulka kuulub 3 piirkondlikku haiglat, 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 1 kohalik haigla.

Hooldajad ja abiõed – hooldajad, abiõed, arsti assistendid.

Hospitaliseeritu – statsionaarsele ravile võetud patsient, tavaliselt vähemalt üheks ööpäevaks.

Keskmine – aritmeetiline keskmine.

Keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega – sisaldab põhipalka (vt kuu keskmine põhipalk), regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest, lisatasu ületundide eest ning teisi regulaarseid lisatasusid. Siin sisalduvad ka mitteregulaarseid lisatasusid (kvartali- ja aastapreemiad, ning teised mitteregulaarsed tulemus- ja väärtustasud, mis on makstud märtsikuus).

Keskmine ravikestus – voodipäevade arv ühe statsionaarselt ravilt lahkunud patsiendi kohta ravivoodi profiili järgi. Esitatakse päevades. Intensiivravivoodite puhul liidetakse ravilt lahkunud patsientidele juurde need, kes on viidud üle teise osakonda.

Kogutunnipalk – sisaldab põhipalka (vt põhitunnipalk) ja lisaks regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest ning lisatasu ületundide eest. Palk on jagatud kõigi töötundidega (sh ületunnid).

Kulud – aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.

Kutse – tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis on omandatud õppides ja/või töötades ning mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

Kutseala – koondab kutseid, mida ühendavad samalaadsed tööeesmärgid ja -ülesanded.

Muud tervisetöötajad – sisaldab laborante, meditsiinistatistikuid, hooldusõdesid (põetajad), kiirabitehnikuid, hambatehnikuid, dentiste, radioloogiatehnikuid, optometriste, muid abiõdesid ja teisi asutuses töötavaid kõrgharidusega spetsialiste

Põhiprotseduur kirurgias – mitmest üheaegselt läbiviidud kirurgilisest protseduurist kõige suurem ja ressursimahukam. Põhiprotseduuri järgi liigitatakse üheaegselt läbi viidud protseduurid siis kui puudub vastav liitprotseduuri kood.

Päevaravivoodi – päevaravi teenuse osutamiseks mõeldud ravivoodi.

Tervishoiuteenus – tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Tervishoiuteenused jaotatakse osutamise viisi järgi kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus – juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajatel peab olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba, välja arvatud perearstiabiasutustel.

Tervishoiutöötaja – tervishoiuteenust osutavad eriharidusega töötajad (arstid, hambaarstid, õendustöötajad ja muud tervisevaldkonna spetsialistid ning abispetsialistid).

Tulud – aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.

Täidetud ametikoht – üks täidetud ametikoht võrdub 40 töötunniga nädalas.

Vastuvõtuosakond/tuba – erakorraliste patsientide vastuvõtu osakond/tuba, mis ei pea vastama EMO nõuetele.

Voodihõive – voodikoormus protsentides, st päevade osakaal kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe).

Voodikäive – keskmine patsientide arv ühe ravivoodi kohta. Valemis olev haiglas viibinute arv on hospitaliseeritute ja haiglast lahkunute poolsumma. Erand on intensiivravivoodite profiil, mille puhul liidetakse hospitaliseeritutele teistest osakondadest üle toodute arv ja haiglast lahkunutele teistesse osakondadesse üle viidute arv.

Voodiprofiil – haiglaravivoodite profiilid on määratud nende tervishoiuteenuste kaudu, mida ravivooditel osutatakse. Voodiprofiilide nimetused on määratud riigi tervishoiusüsteemi reguleerivates õigusaktides. Profiili järgi jagunevad ravivoodid:

Voodipäev – statsionaarse ravi korral ööpäev, mille jooksul hospitaliseeritud patsient sai ravi. Hospitaliseerimise ja haiglast lahkumise päev loetakse üheks.

Õendustöötaja – tervishoiutöötaja, kes on läbinud õendusala baaskursuse (vähemalt kolm aastat), s.o õde ja ämmaemand.

Õendustöötaja iseseisev töö – õe või ämmaemanda iseseisev vastuvõtt või koduvisiit.

METOODIKA

Andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele "Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord". Teenuseosutajad esitavad aruanded internetipõhise andmekogumiskeskkonna A-veebi kaudu otse Tervise Arengu Instituudile.

Haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate kaupa valitud inidikaatorite avaldamiseks on HVA haiglate juhtkondadelt küsitud ja saadud kirjalikud nõusolekud.

Tervishoiualane majandustegevus

Tervishoiualase majandustegevuse andmete kogumise eesmärgiks on anda detailne ülevaade tervishoiuteenuse osutajate tuluallikatest, kulutustest ning investeeringutest põhivarasse.

Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiualane majandustegevus“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad sõltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/filiaalide kohta. Asutused, kelle põhitegevuseks ei ole tervishoiuteenuse osutamine, siis kajastavad nad andmetes vaid tervishoiuteenuse osutamisega seotud tulud, kulud ja põhivara liikumise. Tulude ja kulude aruanne täidetakse tekkepõhiselt.

Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid

Ambulatoorse abi statistika kogumise ja tootmise eesmärk on saada ülevaade erinevaid teenuseid osutavate tervishoiuasutuste poolt tehtud töö mahust. Tervishoiuteenuste kasutamise ambulatoorse abi statistika aluseks on järgmised aruanded:

  • aastaaruanne „Ambulatoorsed visiidid“ (alates 2017);
  • Ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide statistikat kogutakse iga aasta kohta, kuni 2016. aastani ka kvartalite kohta. Iga kvartali kohta esitasid tervishoiuteenuse osutajad kuni 2016. aastani aruande arsti ja hambaarsti vastuvõttude ja koduvisiitide statistikaga. Kvartaliaruandes ei kajastatud õendustöötajate iseseisvat tööd. Kvartaliaruannete põhjal summeeriti arsti vastuvõttude ja koduvisiitide statistika erialati aasta kohta. Aastate 2008—2016 kohta avaldati kvartaliaruannete põhjal kiirstatistikat.

    Tervishoiutöötajate palgad

    Tervishoiutöötajate palgauuringu eesmärk on anda detailne ülevaade tervishoiutöötajate keskmisest ja mediaantunni- ja kuupalgast erinevate ametirühmade ja tervishoiuteenuse osutaja liikide lõikes. Tervishoiutöötajate palgauuringut on iga-aastaselt läbi viidud alates 2002. aastast. Uuringu algusaastatel koguti andmeid vaid haiglatelt, kuid alates 2006. aastast on uuringusse kaasatud kõik tervishoiuteenuse osutajad.

    Andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

    Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiutöötajate tunnipalk“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad sõltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/filiaalide kohta. Andmeid kogutakse iga aasta märtsikuu kohta. Andmete esitamise tähtaeg on 15. aprill.

    Tunnipalga andmed hõlmavad nii täis- kui osalise tööajaga töötajate andmeid ehk töötajaid, kes töötavad täis- või osalise koormusega ja ka neid, kes märtsis osaliselt töölt puudusid (olid puhkusel, töövõimetus- või hoolduslehel).

    Kuupalga andmed hõlmavad ainult täistööajaga töötajate andmeid, kes töötasid terve uuringukuu, ei olnud haiged ega puhkusel. Töövotulepinguga töötajate palgad andmetes ei kajastu.

    Erakorralise meditsiini vastuvõtt

    Erakorralise meditsiini vastuvõtu näitajate kogumise ja tootmise eesmärk on anda ülevaade haiglate erakorralisse vastuvõttu pöördunud patsientidest.

    Haigla erakorralise meditsiini osakonna statistika kogutakse kalendriaasta kohta aruandega „Haigla“, mida on kohustatud esitama kõik haiglad, kellel on erakorraliste patsientide vastuvõtuks loodud tingimused (sealhulgas ööpäevaringne vastuvõtt). Aruanded sisaldavad informatsiooni EMO arvu ja patsientide osakonda saabumis- ja lahkumisviiside lõikes. Statistika ei sisalda vastuvõtuosakonda saabunud plaaniliste patsientide andmeid.

    Diagnostika ja ravimenetlused

    Diagnostika ja ravimenetluste statistika kogumise ja tootmise eesmärk on anda ülevaade teenuseosutajate poolt tehtava töö mahust vastavalt teenuseosutaja liigile ja teenuse osutamise viisile.

    Radioloogia uuringute ja protseduuride andmete aluseks on aruande „Tervishoiuasutus“ järgmised tabelid: "Nukleaarmeditsiini uuringud", "Ultraheliuuringud", "Röntgenuuringud" ja "Kompuutertomograafia ja magnetuuringud".

    Kirurgilised protseduurid

    Kirurgiliste protseduuride statistika kogumise ja tootmise eesmärk on saada ülevaade teenuseosutajate poolt tehtava kirurgilise töö mahust vastavalt teenuse osutamise viisile, asutuse liigile ja maakonnale.

    Antud teema statistika koostamise aluseks on järgmised aruanded:

    Andmed on kogutud kõigi NCSP põhipeatükkide A–H, J–N, P, Q ja abipeatükkide T, Y alusel kodeeritavate protseduuride kohta. Kirurgiliste protseduuride arvus kajastuvad nii põhi- kui järgnevad protseduurid. Kui patsiendile tehakse üheaegselt mitu protseduuri, siis opereeritute hulgas näidatakse ta ainult põhiprotseduuri real. Kui surnud patsiendile on eelnevalt tehtud üheaegselt mitu protseduuri, siis surnute arvus näidatakse ta ainult põhiprotseduuri real.

    Ravivoodid

    Haiglaravivoodite andmete kogumise eesmärk on saada ülevaade tervishoiusüsteemi ressurssidest ja nende kasutamisest. Haiglaravivoodite andmeid esitavad kõik statsionaarse tervishoiuteenuse osutajad (haiglad) iga kuu aruandega „Ravivoodid ja hospitaliseerimine“. Haiglaravivoodite aruanded esitatakse TAI-le aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. Andmed avaldatakse absoluut- ja suhtarvudena.

    Kõrgtehnoloogilised seadmed

    Kõrgtehnoloogiliste seadmete statistika kogumise ja tootmise eesmärk on omada ülevaadet vastavate seadmete arvust ja paiknemisest. Kõrgtehnoloogiliste seadmete statistika koostamise aluseks on aruande „Tervishoiuasutus“ tabel „Meditsiiniseadmed“. Andmed on kogutud 31. detsembri seisuga. 2014. aastani märgiti liitseadmed mitmekordselt, vastavalt seadme funktsioonidele. Alates 2015. aastast kogutakse andmeid uue metoodika järgi - liitseadmed arvestatakse kokku ühekordselt, mis tuleneb EUROSTAT-i juhistest:

    Seega ei ole 2015. aasta andmed võrreldavad eelnevate aastatega. Liitseadmed on Eestis kasutusel alates 2007. aastast.

    Tervishoiutöötajad

    Tervishoiutöötajate statistika kogumise eesmärgiks on anda ülevaade tervishoiutöötajate arvust ning nende poolt täidetud ametikohtadest Eesti tervishoiusüsteemis. Andmed kogutakse alates 2013. aastast novembrikuu kohta ning esitatakse TAI-le järgneva aasta 1. veebruariks. Kuni 2012. aastani on andmed kogutud 31. detsembri seisuga.

    Tervishoiutöötajate statistika avaldamisel kasutatakse näitajaid: tervishoiutöötajad vastavalt ametialale ja tervishoiutöötajate poolt täidetud ametikohtade arv. Täidetud ametikohtade ja tervishoiutöötaja ametialal töötavate isikute arvu andmeid kogutakse aruandega „Tervishoiutöötajad“, mille peavad esitama kõik tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud.

    Tervishoiutöötajate ja nende poolt täidetud ametikohtade arv mingil kindlal ametialal peegeldab kõiki tervishoiuasutustes töötavaid isikuid. Litsentseeritud, kuid tervishoiuasutustes mittetöötavad ja lapsehoolduspuhkusel olevad isikud andmetes ei kajastu.

    KLASSIFIKAATORID

    Haiglate liigitus

    Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

    Tervishoiusüsteemi ametite klassifikaator

    Klassifikaatorit kasutatakse tervishoiusüsteemi ametite liigitamisel erialade järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda TAI veebilehel (.xls fail).

    Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

    Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt:

    Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

    Eriarstiabi erialade loetelu

    Arsti ja hambaarsti erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.

    Õendusabi erialade loetelu

    Õendusabi erialade liigituse aluseks on sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrus „Õendusabi erialade loetelu“.

    VÄLJAANDED

    National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania (2018). Health in the Baltic Countries 2016. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

    National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania (2017). Health in the Baltic Countries 2015. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

    Eigo, N., Liivlaid, H. (2017). Arstid Eestis. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

    Eigo, N., Liivlaid, H. (2016). Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

    Anderson, E. (2016). Õdede iseseisvad ambulatoorsed visiidid 2005–2015. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

    Liivlaid, H. (2016). Tervishoiutöötajate tunnipalk, märts 2016. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

    National Institute for Health Development of Estonia, The National Health Service of Latvia, Health Information Centre, Institute of Hygiene, Lithuania (2016). Health in the Baltic Countries. 2014. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Ingliskeelne raport kättesaadav pdf-failina siit

    Kruusmaa, E.-K. (2016). Haiglate majandustegevus 2003–2014. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

    Anderson, E. (2016). Arsti ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid 2004–2014. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Analüüs kättesaadav pdf-failina siit

    KONTAKTISIKUD

    Tervishoiualane majandustegevus

    Reet Nestor

    Tervisestatistika osakond

    Tervise Arengu Instituut

    Tel: +372 6593 819

    E-post: Reet.Nestor[ät]tai.ee

    Tervishoiutöötajate palgad

    Kai Maasoo

    Tervisestatistika osakond

    Tervise Arengu Instituut

    Tel: +372 6593 821

    E-post: Kai.Maasoo[ät]tai.ee

    Ravivoodid ja tervishoiutöötajad

    Katrin Tomson

    Tervisestatistika osakond

    Tervise Arengu Instituut

    Tel: +372 659 3820

    E-post: Katrin.Tomson[ät]tai.ee

    Diagnostika ja ravimenetlused

    Marika Inno

    Tervisestatistika osakond

    Tervise Arengu Instituut

    Tel: +372 6593 816

    E-post: Marika.Inno[ät]tai.ee

    Ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid ning erakorraline meditsiin

    Eva Anderson

    Tervisestatistika osakond

    Tervise Arengu Instituut

    Tel: +372 6593 806

    E-post: Eva.Anderson[ät]tai.ee

    Kirurgia

    Merike Rätsep

    Tervisestatistika osakond

    Tervise Arengu Instituut

    Tel: +372 6593 817

    E-post: Merike.Ratsep[ät]tai.ee

    Kõrgtehnoloogilised seadmed

    Gaili Osi

    Tervisestatistika osakond

    Tervise Arengu Instituut

    Tel: +372 6593 823

    E-post: gaili.osi[ät]tai.ee

     

    Uuendatud: 19.03.2019