Eesti Terviseuuring

MÕISTED

Aktiivne liikumine – intensiivne kehaline tegevus nagu tervisejooks, pallimängud, ujumine ja uisutamine, ka raskem aiatöö.

Alkoholi annus – võrdub 10 g absoluutse alkoholiga. 1 alkoholi annus võrdub 1 pudeli lahja õllega (0,5 l), klaasi veiniga (100 g) või pitsi kange alkoholiga (30 g).

Asulatüüp – linnaasulaks nimetatakse haldusüksust, mille asustustihedus on üle 100 elaniku km2 kohta. Väiksema asustustihedusega haldusüksust on loetud maa-asulaks. Kuna 2006. a uuringus ei ole tunnuse arvutuse aluseks mitte haldusüksuse rahvaarv, vaid asustustihedus, siis ei ole asulatüübi tunnus võrreldav 1996. aastal läbiviidud Eesti Terviseuuringus kasutatud tunnusega.

Depressioon – emotsionaalne seisund, mille põhitunnused on meeleolu langus, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressiooni esinemist on hinnatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2 põhjal. Depressiooni sümptomite (kurvameelsus, huvi kadumine, alaväärsustunne, enesesüüdistused, korduvad surma- või enesetapumõtted, üksildustunne, lootusetus tuleviku suhtes, võimetus rõõmu tunda) esinemise sageduse järgi viimase nelja nädala jooksul on vastajad jaotatud olulise depressiooniga ja olulise depressioonita rühmadeks. Vt Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik (EEK-2) kohta lisainfot siit.

Elukoht – määratlemisel on kasutatud Eesti piirkondlike üksuste statistilist klassifikatsiooni, NUTS 3.

Emotsionaalne distress – seisund, mida iseloomustavad korraga mitu inimest häirivat negatiivset emotsiooni, eriti pinge, ärevus, meeleolu langus, millele lisanduvad sageli asteenia (jõuetus) ja unehäired. Emotsionaalse distressi esinemist on hinnatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2 põhjal, mille koostamisel on aluseks olnud psüühikahäirete rahvusvahelistes klassifikatsioonides esitatud depressiooni ja ärevushäirete diagnostilised kriteeriumid.

Enesehinnanguline tervis – tunnuse arvutamiseks kasutati terviseseisundi minimooduli esimest küsimust “Milline on Teie tervis üldiselt?“.

Haridus – hinnatud küsitlusajaks lõpetatud kõrgeima haridustaseme järgi. Kõrgharidusega isikud on lõpetanud kõrgema õppeasutuse ja nende õppimisaastate arv on keskmiselt 15–16 aastat. Vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse klassifikaatorile (International Standard Classification of Education 2011 version, ISCED2011) on keskeriõpe keskhariduse baasil võrdsustatud rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astmega ja esitatud kõrghariduse jaotuses. Keskharidusega isikud on lõpetanud keskkooli, gümnaasiumi või mõne muu keskharidust andva õppeasutuse, õppimisaastate arv on neil keskmiselt 10–14 aastat. Põhihariduse või madalama haridustasemega rühma moodustavad need isikud, kes ei ole omandanud keskharidust (k.a alghariduseta isikud).

Kehamassi indeks (KMI) – kehakaalu (kg) jagamisel pikkuse (meetrites) ruuduga. Rasedatel paluti kirja panna raseduseelne kaal. KMI hindamisel võeti aluseks skaala, mille väärtused tähistavad:

Leibkond – ühte leibkonda kuuluvad kõik need inimesed, kes elavad koos ja jagavad mingis ulatuses ühist eelarvet, milleks tavaliselt on toidueelarve. Leibkond saab olla ka üheliikmeline. Ajutiselt (näiteks seoses töö, õppimise või ajateenistusega) eemalviibivad isikud on loetud leibkonna liikmeteks, kui nad on säilitanud majanduslikud sidemed oma leibkonnaga. Kui leibkonna liige viibib hooldekodus ajutiselt (vähem kui 4 kuud), siis kuulub ta leibkonnaliikmete hulka.

Majanduslik aktiivsus – majanduslikult aktiivsete hulka kuuluvad kõik, kes osalevad tööturul või on kaitseväes, samuti töötavad vanaduspensionärid. Majanduslikult mitteaktiivseteks loetakse töötud, mittetöötavad pensionärid, üliõpilased, kodused ja töövõimetuspensionärid.

Pidevat hooldust vajav isik – isik, kes ei tule oma terviseseisundi tõttu iseseisvalt toime igapäevaelu toimingutega nagu poeskäimine, toiduvalmistamine või enese eest hoolitsemine, ja kes vajab seetõttu hooldajat. Välja arvatud väikelaste hooldamine.

Rahvus – sõltub inimese enesemääratlusest, mis ei ole üheselt seotud inimese emakeelega, kuid peaks olema kooskõlas vähemalt tema ühe vanema rahvusega.

Regulaarne suitsetamine – igapäevane (praktiliselt iga päev) suitsetamine, mis on kestnud vähemalt ühe järjestikuse aasta.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal suhtelise vaesuse piiriks 3479 krooni (ca 222 eurot) kuus.

Trauma – vigastus või mürgistus, mis on tekkinud kas õnnetuse või sihiliku tegevuse tagajärjel.

METOODIKA

Eesti Terviseuuring 2014 (ETeU 2014) on kolmas üleriigiline Eesti rahva tervist käsitlev mahukas küsitlusuuring viimase 20 aasta jooksul. Uuringu läbiviimiseks sõlmiti kolmepoolne koostööleping Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaameti (SA) vahel. TAI vastutusala oli ankeedi koostamine ja andmete avaldamine, SA koostas valimi, teostas välitööd ja on andmestiku haldaja.

ETeU 2014 eesmärk oli hinnata Eesti rahvastiku terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist ning võrrelda toimunud muutusi eelmiste uuringute tulemustega.

ETeU 2014 küsimustikud TAI veebilehel: https://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/loppenud-uuringud/eesti-terviseuuring-2014

Eesti Terviseuuring 2014 on osa Euroopa Liidu terviseuuringute teisest lainest (EHIS wave 2). Saadud näitajad on võrreldavad ka Euroopa Liidu teistes liikmesriikides läbiviidavate terviseuuringute andmetega. ETeU 2014 tulemusi avaldavad ja kasutavad nii Eurostat ja OECD.

Eesti Terviseuuring 2006 toimus aastatel 2006–2007, rahastajaks oli Sotsiaalministeerium ja teostas Tervise Arengu Instituut. Uuring hindas Eesti rahvastiku terviseseisundit ning seostas tervisekao tekkimist ja selle tagajärgi peamiste elusündmuste ja eluviisiga.

Esimene terviseuuring toimus aastatel 1996–1997.

VÄLJAANDED

Ruuge R, Matsi A, Oja L. Eesti Terviseuuring 2014. Metoodikaülevaade. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. (.pdf)

Selart A. Tervise enesehinnang ja pikaajalise haiguse esinemine Eesti Terviseuuring 2014 ja 2006 andmetel. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. (.pdf)

Matsi A, Oja L. Eesti Terviseuuring 2006. Tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2009. (.pdf)

Oja L, Matsi A, Leinsalu M. Eesti Terviseuuring 2006. Metodoloogiaülevaade / Estonian Health Interview Survey 2006. Methodological Report. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2008. (.pdf)

Leinsalu M, Grintšak M, Noorkõiv R, Silver B. Eesti terviseuuring. Metodoloogiaülevaade / Estonian Health Interview Survey. Methodological Report. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, 1998. Raport kättesaadav siit

VIITED

Eesti Terviseuuring 2014 lisainfo ja ankeedid

Eesti Terviseuuring 2006 lisainfo ja ankeedid

KONTAKT

2014. ja 2019. aasta Eesti Terviseuuring

Tervise Arengu Instituudis

Mare Ruuge Mare.Ruuge[ät]tai.ee

Ardo Matsi Ardo.Matsi[ät]tai.ee

 

Statistikaametis

Marin Tasuja Marin.Tasuja[ät]stat.ee

Teaduslikel eesmärkidel 2014. aasta Eesti Terviseuuringu andmete kasutamiseks palume pöörduda Statistikaametisse,
lisainfo: https://www.stat.ee/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine

 

2006. aasta Eesti Terviseuuring

Tervise Arengu Instituut

Leila Oja Leila.Oja[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 23.04.2019