Paikkonna tervisemõjurite uuring

MÕISTED

Alkoholiannus – alkohoolse joogi kogus, mis sisaldab 10g absoluutset alkoholi. 1 alkoholiannus on näiteks 250 ml 5%–5,3% õlut või 1 pokaal (120 ml) 12% veini või 1 pits (40 ml) 40% kanget alkoholi.

Aeg-ajalt suitsetaja – isik, kes uuringu küsimustiku täitmise hetkel suitsetas aeg-ajalt.

Depressioonisümptomid – on mõõdetud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) depressiooni skaala pohjal, mille koostamisel on aluseks olnud psüühikahäirete rahvusvahelistes klassifikatsioonides esitatud depressiooni diagnostilised kriteeriumid.

Haridus – vastajad, kes märkisid oma hariduseks alg- või põhihariduse, on võetud kokku ühte gruppi. Kutsehariduse pärast põhiharidust omandanud, keskhariduse omandanud ja rakenduskeskhariduse omandanud grupeeriti kokku keskharidusega vastanuteks. Kõrgharidusega olid vastanud, kes märkisid oma hariduseks rakenduskõrghariduse või kõrghariduse, sh magistri- või doktorikraadi.

Igapäevasuitsetaja – isik, kes uuringu küsimustiku täitmise hetkel suitsetas iga päev.

Kehamassiindeks – arvutati kehakaalu (kg) jagamisel pikkuse (m) ruuduga. KMI hindamisel võeti aluseks skaala, mille väärtused tähistavad:

Kohalike omavalitsuste tüübid – uuringu valimi koostamisel jaotati uuringus osalevad kohalikud omavalitsused (KOV) 6 tüübiks: pealinn, regionaalsed keskused, maakonnakeskused, suurte keskuste tagamaad, piirkondlikud keskused, maavallad ja mikrolinnad. KOV tüüpide koostamisel lähtuti tüüpilistest erinevustest elanike elukeskkonnas ja elulaadis ning kohalike tervise-, sotsiaalse kaitse ja vaba aja teenuste iseloomus (sh. mitmekesisuses ja kättesaadavuses).

Ostujõud / ostujõu indeks – arvutatud sõltuvalt sellest, kas vastajad said küsimustiku täitmise ajal koheselt, järelmaksuga või ei saanud üldse endale lubada: tolmuimejat (hinnaga 95 eurot), külmkappi (hinnaga 350 eurot), televiisorit (hinnaga 640 eurot).

Rahvus – vastanud, kes uuringu küsimustikus märkisid oma rahvuseks eestlane, venelane või muu rahvuse. Venelased ja muulased grupeeriti kokku "muu rahvuse" alla.

Tervise enesehinnang – tunnuse arvutamiseks kasutati küsimust: „Kuidas te hindate oma tervist käesoleval ajal?“ Käesoleva aja all on silmas peetud uuringuküsimustikule vastamise aega. Küsimusele vastamise variandid olid: väga hea, hea, keskmine, halb, väga halb.

Tööhõiveseisund – isikud, kes küsimustiku täitmise hetkel märkisid oma põhiliseks tegevuseks töötamise (töötan täiskoormusega, töötan osalise koormusega, õpin ja töötan, töötav pensionär), tööturul mitteaktiivne olemise (õppiv, kodune, rasedus- või lapsehoolduspuhkusel, pensionär, invaliidsuspensionär) või märkisid, et nad on töötud.

METOODIKA

Paikkonna tervisemõjurite uuring on kvantitatiivne küsitlusuuring, mis viidi läbi postiküsitluse meetodil 2011. aasta mais–juunis. Küsitleti elanikke vanuses 15–70 eluaastat, 77 Eesti kohalikust omavalitsusest, mis moodustas 34% kõigist Eesti omavalitsustest. Valimi üldmaht oli 9668 isikut. Lõplikuks uuringu tagasiside määraks kujunes 43,8%, vastanuid oli kokku 4239.

Uuringu territoriaalse üldkogumi moodustasid Eesti 226 kohalikku omavalitsust (edaspidi KOVi). KOVide valimi maht on määratud järgmiselt – igast maakonnast, mida on Eestis 15, kaasati süstematiseeritud juhuvaliku alusel uuringusse 3–6 KOVi, arvestades maakondade eripärasid. Uuringu üldvalim koosneb valimisse kaasatud KOVide valimitest.

Üld- ja KOV-valimid on olemuselt kihtvalimid. Valimi koostamisel arvestati iga valimisse haaratud KOVi soolis-vanuselist jaotust vanusgruppides: 15–24, 25–34, 35–44, 45–54, 55–70.

Uuringu valimi koostamisel arvestati kohalike omavalitsuste tüpoloogiat. KOV tüpoloogia koostamisel võeti aluseks Eesti asustussüsteemi keskuste hierarhia ja KOVi asend Eesti regionaalses süsteemis. Lähtudes tüüpilistest erinevustest elanike elukeskkonnas ja elulaadis ning kohalike tervise-, sotsiaalse kaitse ja vaba aja teenuste iseloomus (sh. mitmekesisus ja kättesaadavus) eristatakse 6 tüüpi kohaliku omavalitsuse üksusi:
a) pealinn Tallinn;
b) regionaalsed keskused (Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu);
c) maakonnakeskused (v.a. Tallinn, Tartu ja Pärnu);
d) suuremate keskuste vahetu tagamaa KOVid, mille elanike elu on tihedalt seotud vastavate keskustega – siia kuuluvad KOVid, mis piirnevad suuremate keskustega (a–c), aga samuti ajalooliselt keskustega seotud satelliitlinnad (Saue, Maardu, Narva-Jõesuu ja Sindi);
e) piirkondlikud linnalised keskused – suuremate keskuste tagamaast väljapool asuvad KOVid, mille suurima asula (piirkondlikud keskused) elanike arv on vähemalt 1000 inimest (Harjumaal vähemalt 2000);
f) Maavallad ja mikrolinnad – KOVid, mis ei kuulu a)–e) tüüpi.

Allikas: Sepp, V. (2011). Paikkonna tervisemõjurite uuringu valim. Konsultatsiooni- ja koolituskeskus OÜ Geomedia.

Paikkonna tervisemõjurite uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2013“ raames.

VÄLJAANDED

Tervise Arengu Instituudi ja TÜ RAKE koostatud uuringuraportid maakonniti

VIITED

Pressiteade uuringu alustamise kohta

Uuringu lisainfo terviseinfo.ee lehel

Käbin, M. et al (2012). Tervis ja heaolu Eesti maakondades 2000–2010. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Trükis kättesaadav pdf-failina siit

KONTAKT

Triinu Toobal

Tervise edendamise osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 659 3809

E-post: Triinu.Toobal@tai.ee

 

Uuendatud: 16.03.2017