Tulekahjud ning tulekahjudes ja veeõnnetustes hukkunud

MÕISTED

Hoonetulekahjud – eluhoonetes ja mitteeluhoonetes, v.a rajatistes, toimunud tulekahjud.

Tulekahjus hukkunu – inimene, kes suri tulekahju tõttu sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast tulekahjusündmust. Kui inimene suri tulekahjus saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva peale tulekahju, loetakse ta vigastatuks. Tulekahjus hukkunuks loetakse ka inimene, kelle surma on põhjustanud:

Tulekahjus hukkunuks ei loeta:

Tulekahjus vigastatu – inimene, kes sai tulekahju tagajärjel hoones või väljaspool hooneid vigastada ja on toimetatud sündmuskohalt haiglasse või talle on osutatud kohapeal esmaabi. Tulekahjus vigastatu võib olla samal ajal ka tulekahjust päästetu, evakueeritu või pääsenu. Tulekahjus vigastatuks loetakse ka inimene, kelle vigastused on põhjustanud:

Tulekahjus vigastatuks ei loeta:

Tulekahjust päästetu – inimene, kes aidati ohtlikust keskkonnast välja teiste isikute poolt, sh päästeteenistuja või päästetööle rakendatu abiga, olenemata abivahendite kasutamisest/mittekasutamisest. Isik ei ole päästetu, kui on alust arvata, et ta oleks väljunud hoonest ka ilma abita. Tulekahjus päästetuks loetakse ka tulekahju ohu või kontrollitud põlemisprotsessi tagajärgedest päästetu. Tulekahjust päästetu võib olla samal ajal ka tulekahjus vigastatu.

Veeõnnetuses uppunu – inimene, kes õnnetuse tõttu veekeskkonnas uppus, suri saadud kehavigastuse või tervisekahjustuse (s.h alajahtumine) tõttu sündmuskohal või suri toimunud veeõnnetusega otseselt seotud kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu 30 päeva jooksul peale sündmust. Inimene, kes suri toimunud veeõnnetusega otseselt seotud kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu rohkem kui 30 päeva peale sündmust, loetakse veeõnnetuse tagajärjel vigastatuks. Veeõnnetuse tagajärjel uppunuks loetakse ka inimene:

Veeõnnetuses uppunuks ei loeta:

Päästeinfosüsteemis peetakse eraldi arvestust siseveekogudel, piiriveekogudel ning rannikumerel toimunud veeõnnetustes uppunute osas.

Veeõnnetusest päästetu – inimene, kes päästeti teiste isikute poolt, sh päästeteenistuja või päästetööle rakendatu abiga, olenemata abivahendite kasutamisest/mittekasutamisest, ära veest, jäält või uppumisohus olevalt ujuvvahendilt. Veekeskkonnast päästetu võib olla samal ajal ka veeõnnetuse tagajärjel vigastatu.

METOODIKA

Päästeameti statistiliste põhinäitajate mõistete ja arvestuse korra eesmärk on ühtlustada päästesündmuste ning neis hukkunute, uppunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute ja pääsenute arvestuse põhimõtted ning kindlustada ühtne arusaam nimetatud näitajatest. Selle tulemusena tagatakse alusandmed Päästeameti ennetustöö senise tegevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks ning edaspidiste tegevuste efektiivsemaks korraldamiseks eesmärgiga vähendada päästesündmustes kannatanute arvu.

Korra kehtestamisel on arvestatud Põhjamaade praktikaga ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelise haiguste klassifikaatori ICD-10 ehk RHK-10 põhimõtteid. Korraga seotud RHK-10 alapeatükid: X00–X09 (haigestumise ja surma välispõhjused: suitsu, tule ja leekide toimel), W65–W74 (juhuslik uppumine (lämbumine veekeskkonnas) ja vee alla vajumine), V90–V92 (veesõidukiõnnetused), W16 (kukkumised) ning X36–X39 (loodusjõudude toime). Samuti on arvestatud Ehitiste tuleohutuse standardis EVS 812-1:2013 toodud tuleohutusalaseid mõisteid.

Tulekahjudes, veeõnnetustes, liiklusõnnetustes, keemiaõnnetustes ja plahvatustes hukkunute, uppunute, vigastatute, päästetute, evakueeritute arvestust peetakse Eesti territooriumil toimunud sündmuste osas, sõltumata kannatanu kodakondsusest ja elukohariigist, st päästesündmustes kannatanute hulka arvestatakse ka välismaalastega asetleidnud sündmused. Arvestust peab Päästeameti arendusosakond. Statistilisest arvestusest mahaarvamise aluseks on Päästeameti arendusosakonnale laekunud informatsioon (kohtuekspertiisi tulemus, kriminaalmenetluse lahend vms). Andmed kogutakse päästeinfosüsteemi. Andmed alates 2017 on haldusreformi järgse jaotusega (kehiv alates okoober 2017).

Tulekahjudes kannatanute arvestuse alused

Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju või kahju inimese elule ja tervisele.

Tulekahjuks ei loeta sündmust, kus on tegemist kontrollitud põlemisega (sh väljaspool spetsiaalset kollet) ning ei kaasne materiaalset kahju või ohtu inimese elule ja tervisele. Samuti ei loeta tulekahjuks sisepõlemismootorites toimuvat kinnist põlemisprotsessi ja selle käigus eralduvatest gaasidest tekkinud kahju.

Veeõnnetustes kannatanute arvestuse alused

Veeõnnetus ehk õnnetus veekogul on sündmus, kus inimese ja/või ujuvvahendiga on juhtunud õnnetus siseveekogul, piiriveekogul, rannikumerel või mittelooduslikus veekeskkonnas (nt basseinis, vannis) ja mille tagajärjel on tekkinud kahju inimese elule, tervisele ja/või varale.

VIITED

Päästeameti statistika ja analüüsid

KONTAKT

Ron Ojava

arendusosakonna analüütik

Päästeamet

E-post: Ron.Ojava@rescue.ee

 

Viimati uuendatud: 21.03.2019