MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv — pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast. Kasutatakse kordajate arvutamisel.

(Aasta)keskmine ravivoodite arv (vt ka haiglaravivoodi ja päevaravi voodi) – perioodi keskmine ravivoodite arv, mis on olnud avatud, st valmis patsiendi vastuvõtmiseks.

Aegrea kalendaarne korrigeerimine — protsess, mille eesmärk on kalendriefektide mõju kindlakstegemine ja elimineerimine.

Aegrea sesoonne korrigeerimine — sesoonse komponendi kindlakstegemise ja selle elimineerimise protsess. Sesoonsust võivad põhjustada looduslikud faktorid, haldustingimused, sotsiaalsed- ja kultuuritraditsioonid.

Haigla — asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel erialadel. Tavaliselt osutavad haiglad lisaks statsionaarsele tervishoiuteenusele ka päevaravi ja ambulatoorseid teenuseid.

Haigla liik — Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Liik „kohalik haigla“ lisandus 2003. aastal (vt klassifikaatorid).

Haiglaravivoodi (vt ka ravivoodi või statsionaarne ravivoodi) — voodi, mis on mõeldud patsiendile ööpäevaringse tervishoiuteenuse osutamiseks haiglas. Ravivoodite arv esitatakse perioodi (kvartal, aasta) lõpu seisuga.

Haiglast lahkunud ravivoodite arvestuses — perioodi (kalendriaasta) jooksul haiglast välja kirjutatud, surnud ja teise haiglasse üle viidud inimeste summa.

Haiglavõrgu arengukava haigla — on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 105 (02.04.2003). Haiglavõrgu arengukava haiglate hulka kuulub 3 piirkondlikku haiglat, 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 1 kohalik haigla.

Hospitaliseeritu — statsionaarsele ravile võetud patsient, tavaliselt vähemalt üheks ööpäevaks.

Kalendaarne komponent — sesoonse komponendi osa, mis on seotud riigis kasutatava kalendri, fikseeritud ja liikuvate pühade, liigaaasta ja teiste kalendaarsete nähtustega.

Keskmine ravikestus — voodipäevade arv ühe statsionaarselt ravilt lahkunud patsiendi kohta ravivoodi profiili järgi. Esitatakse päevades. Intensiivravivoodite puhul liidetakse ravilt lahkunud patsientidele juurde need, kes on viidud üle teise osakonda.

Kordaja 100 000 elaniku kohta (ravivoodite arvestuses) — ravivoodite arv aastas 100 000 elaniku kohta. Elanike arv võetakse ravivoodite puhul järgmise aasta 1. jaanuari seisuga. Voodipäevade, hospitaliseeritute või haiglast lahkunute arv 100 000 elaniku kohta, elanike arv on aastakeskmine.

Omaniku liik — näitab asutuse kuulumist kas avalikule sektorile (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus asutuses on 50% või suurem) või erasektorile (Eesti eraõigusliku isiku ja/või välismaa eraõigusliku isiku kapitaliosalus asutuses on 50% või suurem) (vt klassifikaatorid).

Päevaravi voodi — päevaravi teenuse osutamiseks mõeldud ravivoodi.

Sesoonne komponent — kujutab endast kõikumisi, mida on võimalik jälgida aasta jooksul (kuude või kvartalite kaupa) ja mis korduvad aastast aastasse.

Tervishoiuteenused on osutamise viisi järgi jaotatud kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

Teise maakonna elanik — hospitaliseeritu, kelle alaline elukoht ei ole haiglaga samas maakonnas. Tallinnas asuv haigla näitab Harjumaalt hospitaliseerituid teise maakonna elanikena ja vastupidi.

Tervishoiuteenus — tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Vanuserühm – tervishoiustatistikas on laps 0-14 aastane isik ja täiskasvanu 15-aastane ja vanem isik.

Voodihõive — voodikoormus protsentides, st päevade osakaal kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe).

Voodikoormus — keskmine päevade arv perioodil, mille jooksul ravivoodi on kasutusel.

Voodikäive — keskmine patsientide arv ühe ravivoodi kohta. Valemis olev haiglas viibinute arv on hospitaliseeritute ja haiglast lahkunute poolsumma. Erand on intensiivravivoodite profiil, mille puhul liidetakse hospitaliseeritutele teistest osakondadest üle toodute arv ja haiglast lahkunutele teistesse osakondadesse üle viidute arv.

Voodiprofiil — haiglaravivoodite profiilid on määratud nende tervishoiuteenuste kaudu, mida ravivooditel osutatakse. Voodiprofiilide nimetused on määratud riigi tervishoiusüsteemi reguleerivates õigusaktides. Ravivoodite profiilide kehtiv ja enne 01.01.2013 kehtinud nimekiri on toodud klassifikaatorite loetelus.

Profiili järgi jagunevad ravivoodid:

Voodipäev — statsionaarse ravi korral ööpäev, mille jooksul hospitaliseeritud patsient sai ravi. Hospitaliseerimise ja haiglast lahkumise päev loetakse üheks.

Õiguslik vorm — isikute, asutuste ja organisatsioonide ning muude õigussubjektide Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud eksisteerimisvorm. Eristatakse füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE), osaühingut, aktsiaseltsi, sihtasutust ja muid (täisühing, usaldusühing, tulundusühistu, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, riiklik üksus, kohaliku omavalitsuse üksus) õiguslikke vorme (vt klassifikaatorid).

METOODIKA

Päevaravi ja haiglaravi voodite andmete kogumise eesmärk on saada ülevaade tervishoiusüsteemi ressurssidest ja nende kasutamisest.

Andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele.

Haiglaravivoodite andmeid esitavad kõik statsionaarse tervishoiuteenuse osutajad (haiglad) iga kuu aruandega „Ravivoodid ja hospitaliseerimine“. Päevaravi voodite andmeid kogutakse kõigilt päevaravi teenuse osutajatelt aasta kohta aruandega „Päevaravi“.

Haiglaravivoodite aruanded esitatakse TAI-le aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks, päevaravi voodite andmed aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks.

Andmed avaldatakse absoluut- ja suhtarvudena.

Sesoonsest korrigeerimisest

Aegrea sesoonne korrigeerimine on sesoonse komponendi kindlakstegemise ja selle elimineerimise protsess. Sesoonsust võivad põhjustada looduslikud faktorid, haldustingimused, sotsiaalsed- ja kultuuritraditsioonid.

Sesoonne korrigeerimine annab võimaluse teha võrdlusi ja tõlgendada seeria arengut ajas erinevate hooajaliste mustritega. Sesoonne korrigeerimine on oluline vahetult üksteisele järgneva kahe perioodi (kuu/kvartali) muutuse jälgimisel, sest kahte kõrvuti asetsevat perioodi iseloomustab tavaliselt tugev sesoonsus. Sesoonselt korrigeeritud aegridade puhul saab rääkida ainult tõusu või languse tendentsist ning mingil määral ka selle kiirusest. Ühe korrigeeritud aegrea elemendi arv ei näita tegelikkust ega ei kirjelda reaalset arvu. Seega võrreldes kahe erineva aasta sama perioodi, tasub kasutada sesoonselt korrigeerimata andmeid.

Aegrea sesoonseks korrigeerimiseks on kasutatud Eurostati poolt tellitud vaba tarkvara DEMETRA 2.04 ja selles sisalduvat parameetrilistel meetoditel põhinevat mudelit TRAMO/SEATS. Mudelit uuendatakse keskmiselt üks kord aastas. Aegrea parameetreid uuendatakse tagasiulatuvalt 4 aastat eespool viimati lisatud vaatlusest. Lisainfo sesoonsest korrigeerimise kohta leiate siit.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“.

Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

Omanike liigitus

Klassifikaatorit kasutatakse tervishoiuteenuse osutajate liigitamisel riigi- või erasektori omandusse. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Voodiprofiilide klassifikaator – haiglaravivoodite profiilid on määratud nende tervishoiuteenuste kaudu, mida ravivooditel osutatakse. Voodiprofiilide nimetused on määratud riigi tervishoiusüsteemi reguleerivates õigusaktides.

01.01.2013 kehtestati uus ravivoodite profiilide loetelu, mille aluseks on E-tervise ravivoodite klassifikatsioon. Allpool on toodud üleminekutabel alates 01.01.2013 kehtima hakanud voodiprofiilide loendi ja kuni 31.12.2012 kehtinud loendi vahel.

Ravivoodite tabelites on andmed avaldatud järgmiselt:
1) RV222 (kvartalistatistika), RV30, RV40 – kuni 31.12.2012 kehtinud voodiprofiilide klassifikaatori järgi aastad 2003-2012
2) RV2221 (kvartalistatistika), RV301, RV401 – alates 01.01.2013 kehtiva voodiprofiilide klassifikaatori järgi tagasiulatuvalt aastast 2003

Voodiprofiil alates 01.01.2013 Voodiprofiil kuni 31.12.2012
1 akuutpsühhiaatria akuutpsühhiaatria
2 endokrinoloogia endokrinoloogia
3 gastroenteroloogia gastroenteroloogia
4 günekoloogia günekoloogia
5 hematoloogia hematoloogia
6 hooldusravi (alates 01.01.2014 iseseisev statsionaarne õendusabi) hooldusravi
7 intensiivravi I aste intensiivravi I aste + laste intensiivravi I aste
8 intensiivravi II aste intensiivravi II aste + laste intensiivravi II aste
9 intensiivravi III aste intensiivravi III aste + laste intensiivravi III aste
10 kardiokirurgia kardiovaskulaarkirurgia
11 kardioloogia kardioloogia
12 kutsehaigused -
13 kõrva-nina-kurguhaigused nina-kõrva-kurguhaigused + laste nina-kõrva-kurguhaigused
14 lastehaigused lastehaigused
15 lastekirurgia lastekirurgia
16 lasteneuroloogia lasteneuroloogia
17 lastepsühhiaatria lastepsühhiaatria
18 naha- ja suguhaigused naha- ja suguhaigused + laste naha- ja suguhaigused
19 nakkushaigused nakkushaigused + laste nakkushaigused
20 nefroloogia nefroloogia
21 neurokirurgia neurokirurgia
22 neuroloogia täiskasvanute neuroloogia + laste neuroloogia
23 näo- ja lõualuukirurgia näo- ja lõualuukirurgia
24 onkoloogia onkoloogia
25 ortopeedia ortopeedia + lasteortopeedia
26 psühhiaatria psühhiaatria
27 pulmonoloogia pulmonoloogia
28 põletus põletus
29 radioloogia radioloogia
30 raseduspatoloogia raseduspatoloogia
31 reumatoloogia reumatoloogia
32 rindkerekirurgia rindkerekirurgia
33 silmahaigused silmahaigused
34 sisehaigused sisehaigused
35 sünnitusabi sünnitusabi
36 taastusravi taastusravi
37 traumatoloogia traumatoloogia + laste traumatoloogia
38 tuberkuloos tuberkuloos
39 uroloogia uroloogia
40 vaskulaarkirurgia veresoontekirurgia
41 üldkirurgia kirurgia

Õiguslike vormide liigitus

Klassifikaatorit kasutatakse tervishoiuteenuse osutajate jaotamisel õigusliku vormi alusel. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

KONTAKT

Katrin Tomson

Tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 6593 820

E-post: Katrin.Tomson[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 04.01.2017