MÕISTED JA METOODIKA

Aferees – vere tagastamine doonorile pärast sellest vererakkude või plasma eraldamist.

Afereesiprotseduur – spetsiaalse seadmega vaid vajalike vererakkude või plasma eraldamine verest vereloovutamise käigus, mille korral ülejääv osa viiakse doonori vereringesse tagasi.

Doonor – Vereseaduse kohaselt 18–65-aastane teovõimeline isik, kes teiste inimeste ravi otstarbel loovutab vere käitlejale oma verd tasuta.

Erütrotsüüt ehk punalible – hulgaliselt hemoglobiini sisaldav lame tuumata rakk (vere tavalisim rakutüüp), mis tagab organismi kudede ja organite hapnikuga varustatuse.

Haigla – asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel erialadel. Tavaliselt osutavad haiglad lisaks statsionaarsele tervishoiuteenusele ka päevaravi ja ambulatoorseid teenuseid.

Plasmaderivaat – verepreparaat, mis on tööstuslikult toodetud paljude doonorite vereplasmast ja sisaldab mõnd kindlat vereplasma koostisosa.

Transfusioonravi ehk vereülekanne – raviprotseduur, mille käigus kantakse retsipiendile üle täisverd või verekomponente.

Trombotsüüt ehk vereliistak – luuüdi hiidrakust tekkinud väike litritaoline tuumata rakk, mis võtab osa verejooksu sulgemisest ja vere hüübimisest.

Verekabinet – haigla pidaja struktuuriüksus, mille ülesanne on tellida ja säilitada verekomponente ning väljastada neid haiglasiseselt, teha immunohematoloogilisi uuringuid ning koordineerida ja nõustada vereülekannete raviks kasutamist. Verekabinetil on lubatud koguda verd erakorralistel asjaoludel, kui haiglas ja verekeskuses, kust verekabinet verekomponente tellib, puudub vajalik verevaru ning vereülekande edasilükkamine või tegemata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Verekeskus – iseseisev asutus või haigla koosseisu kuuluv üksus, mille ülesanne on koguda verd ning valmistada, uurida, säilitada, väljastada ja müüa verekomponente. Verekeskuse eesmärk on tagada, et Eesti tervishoiuteenuse osutajatele oleksid verekomponendid kättesaadavad ööpäev läbi. Verekeskused tegutsevad ravimiseaduse kohaselt väljastatud ravimite tootmise tegevusloa alusel.

Verekomponent – verepreparaat, mis on valmistatud täisverest või kogutud otse doonorilt ning mis sisaldab ühe või mitme doonori vere koostisosi.

Vereplasma – vere vedel valguline (mitterakuline) osa, mis transpordib organismis vererakke, toit- ja jääkaineid ning mis võtab osa vere hüübimisest.

Verepreparaat – verest valmistatud või toodetud ning nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud ravim, mis sisaldab üht või mitut vere koostisosa. Verepreparaadid on täisveri, verekomponendid ja plasmaderivaadid.

METOODIKA

Verekomponentide tootmise ja kasutamise statistiliste andmete kogumise ja tootmise eesmärk on anda ülevaade doonorite arvust, kogutud täisvere või verekomponentide hulgast, sellest eraldatud praagi põhjustest ning valmistoodangust, mida haiglates patsientide ravis kasutatakse. Verekomponentide tootmise ja kasutamise statistika hõlmab verekeskuste veredoonorluse ja haiglas teostatud transfusioonravi andmeid.

Andmeid kogutakse vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele (TTKS) ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

1) Verekeskuse andmeid kogutakse agregeeritult ühe kalendriaasta kohta aruandega „Verekeskus“. Andmeid kogutakse doonorite arvu, doonoritelt kogutud vere või verekomponentide, kogutud verest eraldatud praagi ja praagipõhjuste ning valmistatud verepreparaatide kohta. Alates 2014. aastast kogutakse andmeid ka vereloovutuste kohta soo ja vanuserühmade lõikes, doonorlusest alaliselt või ajutiselt kõrvaldatud isikute arvu kohta põhjuste järgi ning doonorivere testimisel kinnitatud positiivsete nakkushaigustekitaja juhtumite kohta. Statistikat esitavad kõik verekeskused. Verekeskusi on 4 alates 2003. a maikuust, mis kõik kuuluvad haiglate koosseisu: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus, SA Ida-Viru Keskhaigla Verekeskus, SA Pärnu Haigla Veretalitus, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus.

2) Patsientidele teostatud transfusioonravi statistika kogutakse ühe kalendriaasta kohta aruandega „Haigla“, mida on kohustatud esitama kõik haiglad, kus teostatakse patsientidele transfusioonravi. Nt 2008. aastal tehti vereülekandeid 24 haiglas, 2015. aastal 23 haiglas. Aruanded sisaldavad informatsiooni transfusioonravi käigus kasutatud verepreparaatide aastase koguste kohta, samuti patsientide arvu, kellele transfusioonravi on teostatud ning transfusioonijärgsete reaktsioonide kohta vastavalt patsiendi vanuserühmale. Alates 2014. aastast ei koguta enam andmeid IVIG (intravenosne immunoglobuliin), anti-D immunoglobuliini ja muude immunoglobuliinide kohta; kogutavate andmete hulka lisati järgmised veretooted: 100 toimeühikut Willebranti faktorit sisaldav annus, immunoglobuliin, anti-D globuliin, inimese protrombiini kompleks.

Verekeskused ja haiglad esitavad agregeeritud aruanded internetipõhise andmekogumiskeskkonna A-veebi kaudu Tervise Arengu Instituudile. Andmete esitamise tähtaeg on 01. märts. Andmed avaldatakse absoluutarvudena (doonorite arvud avaldatakse ka osakaaluna rahvastikust kasutades aastakeskmist rahvaarvu).

KONTAKT

Ingrid Valdmaa

Tervisestatistika osakond

Tel: +372 6593 813

E-post: Ingrid.Valdmaa[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 18.05.2016