MÕISTED

Haigla liik - Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Liik „kohalik haigla“ lisandus 2003. aastal (vt klassifikaatorid).

Iseseisev tervishoiuasutus - tervishoiuteenuse osutaja, kelle puhul ei ole tegemist teise teenuseosutaja allasutusega, filiaaliga.

Keskmine - aritmeetiline keskmine.

Keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega - sisaldab põhipalka (vt kuu keskmine põhipalk), regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest, lisatasu ületundide eest ning teisi regulaarseid lisatasusid. Siin sisalduvad ka mitteregulaarsed lisatasud (kvartali- ja aastapreemiad, ning teised mitteregulaarsed tulemus- ja väärtustasud, mis on makstud märtsikuus).

Keskmine kuu põhipalk - töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tüki-, tunni-, päeva-, nädala või kuupalga määra alusel makstud brutopalk märtsikuus. Ei sisalda lisatasusid.

Kogutunnipalk - sisaldab põhipalka (vt põhitunnipalk) ja lisaks regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest ning lisatasu ületundide eest. Palk on jagatud kõigi töötundidega (sh ületunnid).

Mediaan - variatsioonirea keskmine liige, mis jagab töötajad kahte voõrdsesse gruppi ehk pooled töötajatest saavad mediaaniga võrdset või sellest madalamat ja pooled mediaaniga võrdset või sellest kõrgemat palka.

Osalise tööajaga töötaja - isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga.

Protsentiil 25 - tunnuse väärtus, millest väiksemaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25%.

Protsentiil 75 - tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 75%.

Põhitunnipalk - põhipalk ehk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tüki-, tunni-, päeva-, nädala- või kuupalga määra alusel makstud brutopalk märtsikuus. Tunnipalga arvestamiseks on kuu põhipalk jagatud kuus töötatud tundide arvuga (v.a ületunnid). põhitunnipalk on n-ö puhas palk, mis ei sisalda regulaarseid lisatasusid, lisatasu õhtuse töö, öötöö, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest ning lisatasu ületundide eest.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus - juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba, välja arvatud nimistuga töötaval perearstiabiasutusel.

Tervishoiuteenuse osutaja liik - osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt: haigla, perearstiabiasutus, eriarstiabiasutus, hambaraviasutus, kiirabiasutus, taastusraviasutus, diagnostikaasutus, õendusabiasutus ja muu asutus (vt klassifikaatorid).

Täistööajaga töötaja - isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem (nt residendid ja 2009. aasta 1. juulini kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse alusel radioloogia-, patoloogiaosakonna jt töötajad) seaduse ja töösisekorra eeskirja järgi.

Õendustöötajad - õed ja ämmaemandad.

METOODIKA

Tervishoiutöötajate palgauuringu eesmärk on anda detailne ülevaade tervishoiutöötajate keskmisest tunni- ja kuupalgast erinevate ametirühmade ja tervishoiuteenuse osutaja liikide lõikes. Tervishoiutöötajate palgauuringut on iga-aastaselt läbi viidud alates 2002. aastast. Uuringu algusaastatel koguti andmeid vaid haiglatelt, kuid alates 2006. aastast on uuringusse kaasatud kõik tervishoiuteenuse osutajad.

Andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt ja nimistuga töötavatelt perearstidelt vastavalt Tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

Andmeid kogutakse aruandevormiga „Tervishoiutöötajate tunnipalk“, mille esitavad kõik iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad soltumata omaniku liigist või õiguslikust vormist. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad esitavad koondaruande kõigi oma allasutuste/ filiaalide kohta. Andmeid kogutakse iga aasta märtsikuu kohta. Teenuseosutajad esitavad aruanded internetipõhise andmekogumiskeskkonna A-veebi kaudu otse Tervise Arengu Instituudile 15. aprilliks.

Tunnipalga andmed hõlmavad nii täis- kui osalise tööajaga töötajate andmeid ehk töötajaid, kes töötavad täis- või osalise koormusega ja ka neid, kes märtsis osaliselt töölt puudusid (olid puhkusel, töövõimetus- või hoolduslehel).

Kuupalga andmed hõlmavad ainult täistööajaga töötajate andmeid, kes töötasid terve uuringukuu, ei olnud haiged ega puhkusel. Töövotulepinguga töötajate palgad andmetes ei kajastu.

KLASSIFIKAATORID

Haiglate liigitus

Pakutavate tervishoiuteenuste alusel eristatakse seitset liiki haiglaid: piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja õendushaigla. Nõuded eriarstiabi osutavatele haigla liikidele on reguleeritud sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“. Nõuded õendushaiglatele on reguleeritud sotsiaalministri 13. jaanuari 2014. a määrusega nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“. Alates 2014. aastast ei kasutata enam mõistet „hooldushaigla“. Selle asemel on õendushaigla.

Tervishoiusüsteemi ametite klassifikaator

Klassifikaatorit kasutatakse tervishoiusüsteemi ametite liigitamisel erialade järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi veebilehel.

Tervishoiuteenuse osutajate liigitus

Osutatava tervishoiuteenuse liigi järgi jaotatakse tervishoiuasutused järgnevalt:

Nimetatud teenuseosutajad on liigitatud alanevas tähtsuse järjekorras ehk kui üks asutus pakub mitut tervishoiuteenust, siis klassifitseeritakse ta loetelus eespool toodud vastavat teenust pakkuva asutusena.

KONTAKTISIK

Hedi Liivlaid

Tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 6593 821

E-post: Hedi.Liivlaid[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 21.10.2015