MÕISTED

Aktiivravihaigla — üldnimetus regionaalhaiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, erihaiglate ja taastusravihaiglate kohta.

Elussünd — elutunnustega (hingamine, südamelöögid, nabaväädi pulsatsioon ja/või tahtele alluvate lihaste ilmsed liigutused) lapse sünd sõltumata raseduse kestusest.

Haiglast või päevaravilt lahkunud ravi põhjuse järgi — kalendriaasta jooksul haigla- või päevaravi lõpetanud patsientide arv põhidiagnoosi alusel, kes kirjutati välja või surid. Ei ole arvestatud teise haiglasse üleviiduid ega terveks osutunuid. Surnult sündinud vastsündinuid ei ole arvestatud.

Haiglast või päevaravilt väljakirjutatud ravi põhjuse järgi — kalendriaasta jooksul haigla- või päevaravilt väljakirjutatud patsientide arv põhidiagnoosi alusel. Ei ole arvestatud teise haiglasse üleviiduid, surnuid ega terveks osutunuid.

Haigusrühm — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni (RHK-10) järgi esitatud haigusrühm (vt klassifikaatorid).

Keskmine ravikestus — keskmine voodipäevade arv ühe statsionaarselt või päevaravilt lahkunud või väljakirjutatud patsiendi kohta aastas haiglaravi põhjuse järgi. Esitatakse päevades.

Keskmine ravikestus (haiglaravilt lahkunud) — keskmine voodipäevade arv ühe statsionaarist väljakirjutatud või surnud patsiendi kohta aastas haiglaravi põhjuse järgi. Jagatakse voodipäevade arv väljakirjutatute ja surnute arvuga. Voodipäevade arvestuses lahutatakse lahkumispäevast saabumispäev.

Keskmine ravikestus (haiglaravilt väljakirjutatud) — keskmine voodipäevade arv ühe statsionaarist väljakirjutatud patsiendi kohta aastas haiglaravi põhjuse järgi. Jagatakse voodipäevade arv väljakirjutatute arvuga. Voodipäeva arvestuses lahutatakse lahkumispäevast saabumispäev.

Keskmine ravikestus (päevaravi) — keskmine voodipäevade arv ühe päevaravilt väljakirjutatud patsiendi kohta aastas päevaravi põhjuse järgi. Jagatakse voodipäevade arv väljakirjutatute arvuga. Voodipäeva arvestuses arvestatakse kõik päevad. Hemodialüüs arvestatakse patsiendi kohta ühe ravijuhuna aastas.

Maakond — tervishoiuteenuse osutaja tegevuse või patsiendi alalise elukoha maakond. Klassifitseeritakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) alusel (vt klassifikaatorid).

Osutamise viisi järgi jaotatakse tervishoiuteenused kolmeks: ambulatoorne tervishoiuteenus ehk ambulatoorne abi, päevaravi ja statsionaarne tervishoiuteenus ehk haiglaravi.

Põhidiagnoos — patsiendi ravil viibimise peamine põhjus. Kodeeritakse vastavalt RHK-10-le.

RHK-10 — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnes väljaanne.

Surnultsünd ehk hiline lootesurm — vähemalt 500 grammi sünnikaaluga ja pärast 22. rasedusnädalat toimunud üsasisene surm.

Tervishoiuteenus — tervishoiutöötaja (arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda) tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks, et leevendada inimese vaevusi, ära hoida tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Tervishoiuteenuse osutaja ehk tervishoiuasutus — juriidiline isik, kelle põhi- või kõrvaltegevuseks on tervishoiuteenuse pakkumine. Tervishoiuteenuse osutajal peab selleks olema Terviseameti (kuni 01.01.2010 Tervishoiuamet) väljastatud tegevusluba.

Vanuserühm — tervishoiustatistikas on laps 0-14 aastane isik ja täiskasvanu 15-aastane ja vanem isik.

METOODIKA

Päeva- ja haiglaravi põhjuste statistika kogumise eesmärk on hinnata, mis põhjustel ja kui kaua vajatakse haiglaravi või päevaravi.

Andmeid kogutakse kõigilt tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatelt asutustelt vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

Haiglaravi põhjuse andmeid kogutakse aastaaruandega „Haigla“. Aruande peavad esitama kõik aruandeaastal statsionaarset tervishoiuteenust osutanud juriidilised isikud. Päevaravi põhjuse andmeid kogutakse aastaaruandega „Päevaravi“. Aruande peavad esitama kõik aruandeaastal päevaravi osutanud juriidilised isikud.

Tervishoiuteenuse osutajad esitavad andmeid vastavalt oma tegevuskohale.

Andmed on esitatud rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnenda väljaande (RHK-10) alusel. Lapsed on määratletud vanuserühmaga 0–14 aastat (14 a 11 k). Täiskasvanud on isikud vanuses 15 aastat ja vanemad.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Klassifikaatorit kasutatakse piirkondliku statistika esitamisel. Piirkondlik tervishoiustatistika esitatakse 15 maakonna järgi ja eraldi tuuakse välja Tallinna ning Tartu andmed. Klassifikaatoriga saab tutvuda Statistikaameti veebilehe rubriigis klassifikaatorid.

Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 (RHK-10)

Klassifikaatorit kasutatakse diagnooside kodeerimiseks ja haigestumusandmete esitamisel diagnooside järgi. Klassifikaatoriga saab tutvuda E-tervise Sihtasutuse klassifikaatorite loendis.

VIITED

Lisaselgitusi tervise infosüsteemi andmete põhjal avaldatud haigla- ja päevaravi põhjuste kohta saab lugeda siit.

KONTAKT

Merike Rätsep

Tervisestatistika osakond

Tervise Arengu Instituut

Tel: +372 6593 817

E-post: Merike.Ratsep[ät]tai.ee

 

Uuendatud: 05.10.2016