MÕISTED

Absoluutse alkoholi kogus – arvutamisel lähtuti metoodikast, kus üks alkoholiannus võrdus 10 g absoluutse alkoholiga.

Haridus – Algharidus vastab kuni 6 klassile/kooliaastale, põhiharidus 7–9 klassile, kesk- või keskeriharidus 10–12 klassile ning kõrgharidus 13 või rohkemale õpinguaastale.

Igapäevasuitsetaja – isik, kes käesoleval ajal suitsetab iga päev ja viimati suitsetas eile või täna.

Juhusuitsetaja – isik, kes suitsetab käesoleval ajal juhuslikult.

Kehamassiindeks (KMI) – arvutatakse valemi alusel: KMI = kehakaal (kg) / pikkus(m)2. Rasedatel paluti kirja panna raseduseelne kaal. Kehamassiindeksi hindamisel võeti aluseks WHO poolt soovitatud ühtne skaala:

Mittesuitsetaja – isik, kes ei ole kunagi suitsetanud.

Mittetöötavad isikud – õpilased/üliõpilased, ajateenijad, kodused ja mittetöötavad pensionärid.

Piirkond - Euroopa Liiduga ühinemise järgselt on piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori (NUTS 3) kohaselt Eesti territoorium jaotatud viieks piirkonnaks – Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; KirdeEesti: Ida-Viru maakond; Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond; LääneEesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; Põhja-Eesti: Harju maakond. Varasemate aastate andmed on 2.05.2013 ümber jaotatud sama (NUTS3) jaotuse järgi, et erinevate aastate andmed oleks võrreldavad.

Üks alkoholiannus – ligikaudu 4 cl 40% kanget alkoholi või 12 cl 12% veini; 0,5 l õlut (5,2%) on kaks alkoholiühikut. Üks alkoholiühik sisaldab 10 g absoluutset alkoholi.

METOODIKA

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990 ja moodustas aastani 2010 osa Finbalt Health Monitor (Finbalt) ühisuuringust, milles osalevad veel Leedu, Läti ja Soome. Uuringu toimumine kõigil aastatel ühtse metoodika alusel ja suures osas samu küsimusi sisaldanud küsimustikuga võimaldab jälgida ning analüüsida tervisekäitumist iseloomustavate näitajate muutumist pikema aja vältel.

Tervisekäitumisuuringu tegemiseks telliti rahvastikuregistrist lihtne juhuvalim (5000 isikut) Eesti rahvastikust vanuses 16–64 aastat. Uuring toimus postiküsitlusena. Kasutatav küsimustik sisaldas kõigile Finbalt uuringus osalejatele ühiseid küsimusi ja Eestile olulisi lisaküsimusi. Et rahvastikuregistris ei registreerita isiku rahvust süsteemselt, siis saadeti venekeelne ankeet kõigile, kelle emakeel ei olnud registri andmetel eesti keel, või sellise info puudumisel – võõrapärase perekonna- ja eesnimega isikutele.

VÄLJAANDED

Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2012. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2013. (.pdf)

Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2011. (.pdf)

Tekkel M, Veideman T, Rahu M. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2008. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2009. (.pdf)

Tekkel M, Veideman T, Rahu M. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2006. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2007. (.pdf)

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2004. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2005. (.pdf)

VIITED

FinBalt uuringu kodulehekülg

KONTAKT

Tatjana Veideman

Epidemioloogia ja biostatistika osakond

Tel: +372 659 3945

E-post: Tatjana.Veideman[ät]tai.ee


Mare Tekkel

Epidemioloogia ja biostatistika osakond

Tel: +372 659 3944

E-post: Mare.Tekkel[ät]tai.ee